Tänases kodumängus, mis Võrus viimastel päevadel hoogu kogunud koroonaviiruse puhangu tõttu peeti pealtvaatajateta, tuli meie meeskonnal tunnistada Esiliiga B liidri Tartu JK Welco 2:0 paremust.
Külalised läksid juhtima üsna mängu alguses meie omaväravast. Karistuslöögist saadeti pall trahvikasti, Heigo Kosemets sai jala vahele, ent nii õnnetult, et mänguvahend väheke suunda muutis ja väravavaht Joonas Jõeveer seda tõrjuda ei suutnud.
Järgnes enam-vähem võrdne mäng. Vastane oli ehk veidi teravam ja meie meeste puhul võis kohati näha ülehäälestumist ja isetsemist, aga üldiselt käis võitlus keskväljal.
„Tegelikult oli platsil võrdsete võitlus, ehkki nemad on esimesed ja meie seal tagaotsas. Küll aga näitab see seda, et meie hooaeg pole olnud nii stabiilne, kui võiks olla. Pika hooaja peale suudame teha nii väga häid kui ka väga halbu mänge,” ütles meie meeskonna treener Jaanus Vislapuu.
Murdepunktiks sai meie vähemusse jäämine kümmekond minutit enne kohtumise lõppu. Arsen Katšmazovile tehti keskväljal viga ja kukkudes võttis ta palli käega omale, aga kohtunik jättis vea lugemata ja andis meie kaptenile kollase kaardi, mis talle selles mängus oli kahjuks juba teine.
„Kui mängijale tehakse viga, siis peaks vilistama. Muidugi nii kogenud mängija ei tohiks palli kätte võtta, peaks teadma, et seal on oht, et kohtunik annab kaardi,” ütles Vislapuu. Tänases vilepartiis leidis ta teisigi küsitavaid momente.
Esimesel lisaminutil tungis Welco mängija Miikal Roos tankina meie karistusalasse, kus keegi teda takistada ei suutnud, ja lõi tartlaste teise värava.
Kõigis kolmes tänavu Welcoga peetud mängus on meie mehed vastasele alla jäänud.
„Väga õnnetu omavärav alguses, vastane sai edu ja lõpus pidime võtma riske, et 0:1 pealt välja tulla. Vastase käigud saime minu meelest päris hästi kinni ja võimalusi tekkis meil ka, nii kaua kuni punase saime, nii kaua ma ikkagi uskusin, et suudame viigivärava lüüa. Aga kui vähemusse jäime, oli juba raske,” kommenteeris Vislapuu mängu kulgu. „Mul ei ole meeskonnale tervikuna midagi ette heita, mänguplaanist peeti suuremas jaos kinni ja kaitsetöö oli pigem korralikul tasemel. Rünnakul oleks tahtnud palliga rohkem liikumist ja momentide loomist näha, aga arvestades mängu iseloomu, siis enne seda punast kaarti ei tekkinudki kuigi palju väravavõimalusi kummalgi poolel.”
Tema sõnul vajutas täna mingi pitseri mängule seegi, et meil olid põhimeestest puudu Raul Rebane ja Jürgen Kolk, samuti on endiselt vigastatud väravavaht Artur Karjagin. Appi tulnud duubli mängijatega jäi treener enam-vähem rahule.
„Noor väravavaht Joonas [Jõeveer] on teinud päris head mängud ja otsustasime, et võtame ta täna ka appi, samuti Lele [Emanuele Uggeri], kuna meil oli mingitele positsioonidele teatud tüüpi mängijaid vaja. Joonas jäi täna natuke surve alla, rabistas ja tegi mõned halvad puuted, aga üldiselt on ta noor ja tubli. Mul on hea meel, et saame neile sellise võimaluse anda ja loodan, et saame neid veel appi,” rääkis Vislapuu.
Järgmine mäng on meie meeskonnal tuleva nädala pühapäeval Tallinna Kalevi U21-ga. Praegu pole veel selge, kas siis staadionile pealtvaatajaid lubatakse.
„Ma loodan, et see raske periood saab järgmise nädalaga läbi, see natuke imelik lockdown lõpetatakse ja saame normaalse elu juurde naasta ning ka publik pääseb jälle tribüünile,” lausus Vislapuu.