Esiliiga B teises üleminekumängus FC Tallinnaga ei õnnestunud meil täna vaatamata kõvale survele vastase väravat lahti muukida ning väravateta viik tähendab seda, et kahe mängu kokkuvõttes jäime tallinlastele 0:1 alla ja langeme II liigasse.
Läksime mängule korraliku koosseisuga, puudusid vaid nädal tagasi punase kaardi saanud Maksim Babjak ja vigastuse tõttu operatsioonil olnud väravavaht Artur Karjagin. Viimase asemel asus väravapostide vahele meie tipuründaja Andre Väin. Etteruttavalt võib öelda, et ta oli oma ülesannete kõrgusel ja tegi kolmandat korda väravas mängides kolmanda nullimängu. Ülearu palju tööd Väinal polnud, aga kohe kohtumise alguses tegi ta panterliku hüppega väga hea tõrje.
FC Tallinn alustas mängu viie kaitsjaga. Kohtumise alguses püüdsid külalised väheke ka rünnata, aga mängu edenedes vajusid nad ühe rohkem oma trahvikasti ette bussi parkima, mängides praktiliselt seitsme kaitsjaga. Sellist kaitsemüüri meil kahjuks üle mängida ei õnnestunud.
Võimalusi värava löömiseks oli. Esimesel poolajal tabas Ragnar Rebane vastaste väravaposti ja seekord edurivis mänginud Sergei Starovoitov lõi korra peaga napilt üle värava. Kripeldama jääb ka olukord, kus Jürgen Kolgile FC Tallinna karistusalas tagant sisse sõideti, ent kohtunik selles midagi penaltiväärilist ei näinud.
Häid momente FC Tallinna värava all tekkis ridamisi, aga külalistel õnnestus oma puur puhas hoida.
Teisel poolajal, kui meist eakamad vastased väsisid, käis mäng suuremalt jaolt nende väljakupoolel. Meie meestest oli väravavõimalusi Starovoitovil, Kolgil, Eduard Desjatskil ja Raul Rebasel, aga ikka jäi i-le punkt panemata.
Klubi tegevjuhi Jaanus Vislapuu sõnul oli mängus palju positiivset – mehed võitlesid vapralt ja kõik andsid endast parima. „Hea oli näha seda hingestatust, millest nii mõneski liigamängus puudu jäi. Kahjuks jäi meil lõpuks ikka gramm kvaliteedis puudu, et kasvõi üks neist paljudest võimalustest ära lüüa,” lausus ta.
Vislapuu tõdes, et loomulikult on ta lõpptulemuse üle pettunud, sest platsil oldi tegelikult parem meeskond. „Aga Võru jalgpall ei anna kunagi alla ja uuest hooajast hakkame võitlema taas ainult võidu peale. Praegu puhkame, lakume haavu ja siis alustame taas tööd, et näidata – Võru veri ei värise! ” lisas ta.