Tänases Esiliiga B kodumängus Viimsi JK-ga tuli meil vastu võtta 1:3 kaotus. Kohtumise kõik väravad löödi esimesel poolajal, mis meil mitmete eksimuste tõttu täiesti aia taha läks.
Viimsi avas meie meeste kehva keskendatust ära kasutades skoori juba kohtumise 2. minutil. 8. minutil seadis Žann Šmidt kauglöögist küll jalule viigi, aga see jäi ka praktiliselt ainsaks meie avapoolaja väravavõimaluseks.
24. minutil läks Viimsi juhtima ning samas situatsioonis sai vigastada meie väravavaht Sergei Zadniprjanets, kelle asemel asus väravapostide vahele Georg Koros. Veerand tundi hiljem tuli temalgi pall puurist võtta, kui Vladislav Vallades kaitses vastast tõmbama läks ja palli kaotas. Üksi läbi pääsenud Oscar Ollik ei jätnud juhust kasutamata ning Viimsis särgis esiliigadebüüdi teinud 15aastane mängumees vormistas nii oma nimele kübaratriki.
„Jäime keskväljal väga pehmeks. Lasime seal vahepeal lausa kaks oma meest olukorrast välja mängida ja vastasel tekkis rünnakul ülekaal. Tagumisest tsoonist liikusid mängijad sisse, meie kaitse nendega kaasa ei läinud. Kaks väravat tuli niimoodi ja kolmas kaitsja individuaalsest eksimusest,” kommenteeris meeskonna treener Jaanus Vislapuu.
Teisel poolajal oli meie mängupilt märksa parem. Üsna poolaja alguses tabas Aleksandr Pruttšenko löök posti, kuid kahjuks jäigi see meie parimaks saavutuseks. Poolaja keskel saadi pall korra ka külaliste väravasse, aga siis fikseeris kohtunik suluseisu.
Aleksandr Pruttšenko löögist lendab pall kohe vastaste väravaposti.
Mängu lõpetasime kümnekesi, sest Andres Verst pidi kahe kollase kaardi tõttu platsilt mõni minut enne lõpuvilet enneaegselt lahkuma.
„Lõpuks jääb ikkagi päris palju mängijate kvaliteedi ja selle taha, et me pole nüüd juba septembri algusest saadik saanud koos trenni teha. Palju mängijaid on ära läinud, on vigastatuid, mitmed on ise treenerid ja õhtul noortega trennides. Päris palju jääb füüsilise poole taha, me ei jaksa hooaja teist poolt mängida. Kui ka võidame palli, siis ei jõua toetus ründajale piisavalt kiiresti järele, meestel on jaks otsas,” rääkis Vislapuu.
Ta tõdes, et ega hooaja lõpuni enam kõik koos trenni teha saagi. „Nende meestega, kes meil siin on, treenime Võrus nädalas kaks-kolm korda ja niimoodi me selle hooaja lõpuni mängime,” lausus Vislapuu.
Esmakordselt klubi ajaloos ületas esindusmeeskonna algkoosseisu keskmine vanus liigamängus täna 30 aastat. Vislapuu kinnitas, et plaani kogemustega punkte tuua tal ei olnud.
„Hooaja algus näitas, et noortega mängides tuli punkte isegi rohkem. Üleeile oli meil U17 meeskonna mäng, homme on duubli mäng, kus ka päris palju noori kasutame. Üks EJLi stipenduaat on meil vigastatud, teine kolis ära välismaale, selline see seis on. Mängugraafikud on ülitihedad, peame mängijaid roteerima ja jälgima mängukoormusi, et ei tekiks rohkem vigastusi. Sellepärast koosseis täna selline oligi,” selgitas ta.
Liigas on seis meie jaoks üsna hapu, sest tabelis oleme endiselt eelviimased. Järgmise nädala pühapäeval mängime võõrsil meist ühe koha võrra eespool oleva JK Tabasaluga.
„See jutt on juba klišee pärast iga mängu, aga läheme ikkagi alati peale selle mõttega, et punkte võtta. Püüame võimalikult hea koosseisu kokku saada ja eks siis näe, kuidas see hooaeg meil lõpeb. Jalgpallis on kõik võimalik,” ütles Vislapuu.