Meie esindusmeeskonnal tuli Esiliiga B-s vastu võtta neljas järjestikune kaotus, kui täna jäädi võõrsil 2:4 alla Keila JK-le.

Nädalasisesest võõrsilmängust oli raske head nahka oodata, sest pooled põhimeestest olid meil puudu. Mängu algus siiski kohe halba ei ennustanud, sest juba 3. minutil õnnestus meil skoor avada. Keila kerge vea järel mängiti karistuslöök vasakul äärel kiiresti lahti, Kait Hinn pääses piki äärt tõusma ja tsenderdama ning veidi üle jala läinud pall maandus Keila värava ristnurgas.

Veerand tundi hiljem Keila viigistas, kui meie väravavaht Georg Koros terava nurga all etteposti tehtud pealelööki juba tõrjumas oli, aga palli kuidagi ikkagi külje alt sisse imes.

Üldjoontes oli mäng enam-vähem võrdne, kumbki pool ei suutnud vastasele oma tahtmist peale suruda. Veidi ohtlikum oli vast väljakuperemeeste tegutsemine.

Teise poolaja keskel läks Keila kontrarünnaku järel juhtima. Palli puhastades saatis meie keskkaitsja Andres Verst selle otse vastasele, kel polnud keeruline kümnelt meetrilt üle väravavahi käte lati alla põrutada.

Veerand tundi enne mängu lõppu jäi Keila kümnekesi, kui üks nende meestest teise kollase kaardi sai. Ometi suudeti eduseisu kasvatada – 82. minutil purjetati meie keskaitsjate Versta ja Mairo Reinsaare vahelt takistuseta läbi ning kodumeeskond kasvatas eduseisu kaheväravaliseks.

Mõni minut enne lõpuvilet välhatas korraks veel lootuskiir, kui nüüd 24 väravaga meie kõigi aegade parimate väravaküttide pingerea tippu tõusnud Sander Taan Arlet Raha teenitud penalti järel 2:3 lõi. Pelgaks välgatuseks see jäigi, sest paar minutit hiljem tegi Keila 45aastane vanameister Egon Mõek lõppseisuks 2:4.

„Oli võrdsete võimalustega võrdsete màng, kus jätsime ise mitu kindlat võimalust löömata ja vastane lõi omad ära. Kaotasime mängu keskväljal kehva tegutsemise ja rumalate pallikaotuste tulemusena. Taaskord määrasid tulemuse vastaste kasuks meie väga suured individuaalsed eksimused,” kommenteeris treener Jaanus Vislapuu.

Tema sõnul suutsime eksperimentaalse koosseisu kiuste näidata küllaltki korralikku mängu. „Väravavõimalusi tekitasime mitmeid, kahjuks ei võimalda mängijate individuaalne tase head tulemust vormistada,” lisas treener.

Meeskond on nüüd juba seitse mängu järjest võiduta, mis on uueks kurvaks rekordiks. 2015. aastal ei saanud me IV liigas võidurõõmu tunda kuues järjestikuses mängus.

„Midagi pole teha, peame edasi minema ja püüdma edaspidistes mängudes meeskondlikuma kaitsetöö abil paremaid tulemusi saavutada,” lausus Vislapuu.

Meiega sama palju punkte kogunud Keila lükkas meid nüüd tänu oma paremale väravate vahele tabelis seitsmendaks. Kolmanda ringi lõpetavad meie mehed sel pühapäeval kodus, mängides Nõmme Kalju U21 meeskonnaga.

Meie tänase avavärava autor Kait Hinn kevadises kodumängus Keila JK-ga.

Protokoll