Meie võistkonnad pidasid eile Põlvas mitu kontrollmängu. Treener Jaanus Vislapuu sõnul oli tegu igati positiivse ja hästi eesmärgi täitnud ettevõtmisega, mida soosis ka ilmataat. „Nüüd tuleb veel püüda parandada puudujääke ja minna vastu uuele ja põnevale hooajale,” lisas ta.
2004. ja 2005. aasta poisid osalesid miniturniiril koos FC Elva kahe meeskonna ja Põlva FC Lootosega. „Kuna esimest korda mängiti suurel väljakul, siis võis karta, et me oma mängu käima ei saa ja kogu turniir läheb platsiga kohanemiseks. Samuti mängisime uue formaadi järgi ja 2005. aasta poisid polnud varem üldse 6 + 1 asetusega mänginud,” rääkis Vislapuu. „Üllatuseks saime kohe esimeses mängus initsiatiivi ja üldiselt võis mängupildiga pigem rahule jääda.”
2004. aasta poisid võitsid Elva meeskondi 2:1 ja 2:0 ning kaotasid Põlva Lootosele napilt 3:4. „Kõige rohkem häirisid lihtsad vead kaitsetöös, muidu võib esimeste mängudega suurel väljakul rahule jääda. Kindlasti on kõvasti parandamisruumi, samas poiste areng on olnud märgatav ja see ongi kõige tähtsam,” ütles Vislapuu.
2005. aasta poisid viigistasid Elva I meeskonnaga 1:1, kaotsid Elva II meeskonnale 1:5 ja Põlvale 2:4. „Rõõm näha, et esimene pool meeskonnast on aasta vanematele kandadele astumas ning perioodid, kus nad mängisid, olid väga positiivsed. Kohati unustati oma kohad platsil ja ülesanded, mida täitma pidi, aga üldpilt oli hea. Väravaid suudeti lüüa kõigi vastu. 2005. aasta teine pool mängis veidi tagasihoidlikumalt, kuid ka seal on näha edasiminekut. Peamiselt jäädi just füüsiliselt alla endast vanematele ja tugevamatele mängijatele, mis on täiesti loomulik,” kommenteeris Vislapuu.
Ka 2002. ja 2003. aasta poisid mängisid oma esimesed tänavused mängud suurel väljakul. Nooremad poisid tegid Põlvaga 1:1 viigi. „Pidime keskenduma rohkem kaitsetööle ja vasturünnakutele. Poiste esimese esitusega suurel väljakul võib enam-vähem rahule jääda,” ütles Vislapuu.
2002. aasta poisid mängisid Põlva eakaaslastega 2:2 viiki. „Selles mängus olime ise domineerivam ja palli valdavam pool. Lõime päris palju häid võimalusi, millest realiseerida õnnestus kahjuks vaid kaks. Rohkem rünnakutele keskendudes jäi vahel kaitsetöö lohakaks ja sealt ka kaks vastuväravat. Kokkuvõtteks võib mänguga rahule jääda ja see täitis hästi oma eesmärki,” kommenteeris Vislapuu.
Võru tüdrukud pidid oma Põlva eakaaslastelt vastu võtma suureskoorilise kaotuse. „Kui vastas on ikka seitse oma vanuseklassi Eesti koondise kandidaati, siis ongi raske. Samas kuskilt peab alustama ja kui mõelda, et needsamad poisid, kes praegu mängivad, alustasid kunagi umbes samamoodi 0:9 ja 0:8 kaotustega, siis on see iga alguse valus reaalsus. Sealt edasi saab tublisti tööd tehes ainult paremaks minna. Keegi ei sünni pallivõluriks, selleks saadakse visa ja teadvustatud tööga,” ütles Vislapuu.