Tänane Esiliiga B kodumäng Keila JK-ga kujunes pettumuseks. Mängipildil väga viga polnudki, aga väravavõimalusi realiseerisid vastased meist märksa kindlamalt ja nii tuli vastu võtta mõru 2:3 (1:1) kaotus.
„See emotsioon ei ole nüüd nii üdini negatiivne, mängus oli ka palju positiivset, häid momente. Peame need kaasa võtma ja nende asjadega edasi töötama, mis meil välja ei tulnud. Lõpuks peab hakkama tulema ja peame saama väravaid sellistest olukorddest, nagu me täna tekitasime. Ega muud olegi, tööd tuleb teha,” ütles meeskonna treener Jaanus Vislapuu.
Mäng algas meile hästi ja juba 5. minutil asusime juhtima. Eduka rünnaku algatas Marek Jenase pikk sööt vasakule äärele Raul Rebasele, kes palliga vastaste trahvikasti purjetas ja kukkumise pealt palli vastaste puuri poole teele saatis. Üks vastasmängijaist muutis pallis suunda, aga esialgu läks värav protokolli teda atakeerinud Arlet Raha nimele.
Jätkasime aktiivselt ja häid võimalusi aina tekkis, kuid kahjuks eduseisu kasvatada ei õnnestunud. 36. minutil suutsid hoopis külalised mittemillestki viigivärava välja võluda, kui Egon Mõek endalegi väheke ootamatult 20 meetrilt 1:1 kõmmutas. Sellel seisul mindi ka vaheajale.
Teise poolaja alguses oli meil veel paar päris head momenti, aga väravat ei tulnud. 60. minutil, vastaste nurgalöögi järel, vilistas kohtunik Roomer Tarajev hoopis Jenasele trahvikastis vea ja Marten Henrik Kelement viis Keila penaltist juhtima. 78. minutil lõi Ralf Friedemann suluseisulõhnalisest olukorrast Keila kasuks veel ühe värava.
Mõni minut enne normaalaja lõppu õnnestus meil vahe minimaalseks vähendada. Värava lõi vaid kolm ja pool minutit varem vahetusest mängu sekkunud 17-aastane debütant Richard Lepp, kes Jürgen Kolgi söödu järel palli kuuelt meetrilt külmavereliselt vastaste puuri virutas.
Meie teise värava lõi mängu lõpus 17-aastane Richard Lepp.
„Me ei löönud oma võimalusi ära. Esimese poolaja oleksime pidanud 3:0 või 4:0 võitma. Vastane sai oma meie jaoks õnnetu avaväravaga enesekindluse kätte. Edasi läks meil juba kangutamiseks meeskonnaga, me ei suutnud enam kõige paremaid lahendusi leida,” ütles Vislapuu.
„Oleks pidanud palli valdama, taga rohkem ääri vahetama ja siis käigu ette üles leidma, aga hakkasime jõuga pressima ja mängupilt läks sellest kehvemaks. Mängu lõpus saime jälle natuke surve peale ja suutsime ühe tagasi lüüa, palju puudu ei jäänud, et oleks viigigi kätte võidelnud, aga sellise realiseerimisega nagu täna, on väga raske mängu võita,” lisas ta.
Võru spordikeskuse staadionil mängisime viimati täpselt üheksa kuud tagasi. „Hea tunne on kodus mängida. Väljak on väga hea, siin on uued vahetusmeeste pingid, ilm oli mängimiseks ka super,” rõõmustas Vislapuu.
Ärajäänud U17 EMi ootuses väga heasse korda saadud väljak saab lähiajal kõvasti valu, sest järgmisel nädalal peame koguni kaks kodumängu: kolmapäeval Rakvere Tarva ja pühapäeval Läänemaa JK-ga. Mõlemast mängust teeme taas ka otseülekande Facebookis. Tänast ülekannet jälgis püsivalt keskeltläbi sada inimest.