Esindusmeeskonna tänane Esiliiga B kodumäng Keila JK-ga andis tulemuseks 2:2 (1:1) viigi. Põnevat pallilahingut jälgis 110 pealtvaatajat, mis on meie kunstmuruväljaku uus publikurekord.

Ehkkki enne avavilet pandi meestele südamele kohe üles ärgata ja mängima hakata, tuli õige äratus külma dušina 3. minutil, kui Reijo Künnapuu trahvikasti ees pallist mööda lõi ja külalised juhtvärava saavutasid. Nii kiiret väravat pole meile Esiliiga B-s kunagi varem löödud.

Hädad jätkusid: 15. minutil sai vigastada meie keskkaitsjast kapten Vladislav Gussev ja pooletunnise mängu järel vasakäär Eduard Desjatski. Kahele sunnitud vahetusele vaatamata saadi mäng tasapisi siiski käima ning poolaja lõpus jõuti ka viigini. 42. minutil niitis Keila väravavaht Mart-Mattis Niinepuu karustusalas jalust Ragnar Rebase ning sellele teole järgnenud penalti realiseeris Sören Veiolainen.

Üsna teise poolaja alguses pääsesid külalised taas juhtima, kui vabalt löögile lubatud Kasper Karl Epner oma võimaluse osavalt ära kasutas. 63. minutil tabas meid järjekordne löök, kui vigastada sai Vladislav Vallades. Kuna pingilt kaitsjaid enam võtta polnud, jätkasime kolme kaitsjaga ning etteruttavalt tuleb öelda, et Lauri Pilv, Karlis Karro ja Karl Jörgen Lööper vedasid välja ja rohkem meile väravaid ei löödud.

Kaotusega me leppida ei tahtnud ning 72. minutil jõudsimegi eesmärgile, kui Andrei Tjunini nurgalöögi järel Pilv kõige kõrgemale tõusis ja peaga viigivärava virutas.

Pilvele oli see meie särgis esimene värav. „Oli ka aeg juba ära lüüa see, mida kõik ootavad. Hea pall oli, ilus sööt, jäin vabaks ja lõin ära,” lausus ta.

Lauri Pilv rõõmustab esimese meie särgis löödud värava üle, see tagas meile täna ka viigipunkti.

Viimasel veerandtunniga väravalisa ei tulnud. Küll sai täiendust meie laatsaret, kui vigastada sai ka Kait Hinn.

„Kohtunik lasi omamoodi mängida, mis oli viga, seda nagu ei vilistatud, ja mis tema vilistas veaks, see ei tundunudki nagu selline viga olevat. Lasi kuidagi lihtsalt ja kergelt kehamängu teha ja sealt tulid ka vigastused,” sõnas Pilv.

Mängu lõpptulemust kommenteerides arvas ta, et oleksime pidanud veel mõne värava ära lööma. „Vastastel olid mingid variandid, mis nemad ära lõid. Tundus, et meil oli rohkem variante, aga ei löönud ära ja oligi – ise ei löö, lüüakse meile,” võttis ta mängu kokku.

Märtsis meeskonna parimaks mängijaks valitud Pilve sõnul on kodupubliku ees alati superhea mängida. „Mul isiklikult on emotsioonid laes, kui tulen siia, siis tahan täielikult võita kogu aeg. Mul on motivatsiooni kõvasti, võib-olla kui ma siin kõva häält tõstan vahepeal või ütlen halbu sõnu, siis see tulebki sellest, et ei taha kodus kuidagi kaotada ja olen täiega mängus sees,” rääkis ta.

Hooaja senise käigu kohta ütles Pilv, et kaotused on tulnud peamiselt oma lollidest eksimustest ja peale Nõmme Unitedi pole meid keegi selgelt üle mänginud. „Ma ei tunne, et keegi oleks nagu rongiga üle sõitnud meist. Meil ei ole head suhtlust ja koostööd veel. Võib-olla on asi trennides, kus mehed ei suuda alati kohal käia, mul endalgi on raske Soomest tulla,” lisas ta.

Nädala pärast mängime võõrsil Pärnu JK-ga, kodus aga jälle 5. mail, kui võõrustame Paide Linnameeskonna U21 rivistust.

Mängu protokoll
Pildid