Täna koduväljakul peetud teises III liiga üleminekumängus Tartu Tammeka IV meeskonnaga duublil probleeme ei tekkinud ning võeti kindel 4:0 võit. Kahe mängu kokkuvõttes oldi tartlastest paremad 5:0 ning seega jätkatakse III liigas ka tuleval aastal.

Kuna nädal tagasi sai Tartus kolm meie põhimeest vigastada, oli pink lühike ja oodata võis rasket lahingut, ent tegelikkuses nii ei läinud. Ei saa öelda, et tegu oli kerge pärastlõunase jalutuskäiguga, kuid mänguohje hoiti kogu kohtumise vältel kindlalt oma peos. Vastased midagi kuigi ohtlikku korda saata ei suutnud ning nende pealelöögid võis üles lugeda ühe käe sõrmedel.

Meie mehed asusid juhtima juba 4. minutil, kui Karl Jörgen Lööper paremalt äärelt hea söödu värava ette andis ja Brett Piir tekkinud võimaluse külmavereliselt realiseeris. Kümmekond minutit hiljem kasvatas Sten Org eduseisu. 25. minutil pääseti juba päris turvalisse vette – Org leidis sööduga trahvikastis Piiri, kes lükkas palli tühja väravasse. Vahe võinuks suuremgi olla, kuid päris poolaja lõpuminutel ei õnnestunud Karl Martin Saarel külaliste väravavahti üks-üks-olukorras üle mängida.

Värava sai Saar 70. minutil siiski kirja, palli sokutas väravaesises saginas talle löögipositsioonile Siim Salandu. Kohati läks mäng teisel poolajal ülearu individuaalseks, aga selle võib andeks anda, sest võit oli kindel ja oma seljatagune hoiti puhas.

Esimese aastaga III liigas võib enam-vähem rahule jääda

Treener Vjatšeslav Vassilenko jäi meeskonna hooajaga enam-vähem rahule. „Esimene aasta III liigas, ega siin väga viriseda ei saa. Võiks muidugi natuke kõrgemal kohal olla, aga läks nii nagu läks, jäime püsima,” ütles ta.

Kui hooaja alguses oli mängupilt üsna krobeline, siis lõpus hakkas meeskonna oma stiil juba välja kujunema. Küll on vaja harjuda veel klubi uue kunstmuruväljakuga, millega päris sinasõbraks pole jõutud saada.

Meeskonna nimekirjas oli küll 28 meest, aga nende seas kahjuks hulk n-ö surnud hingi, kes kas üldse ei mänginud või vaid mõnes kohtumises kaasa lõid. „Kurb, aga kahjuks oli pink tõesti lühike. Kodus olid veel mehed olemas, aga võõrsil peetud mängudeks oli meeskonna kokkusaamisega suuri probleeme,” lausus Vassilenko. „Suur tänu neile, kes mängudel käisid!”

Ta loodab, et kõik tänavu mänginud mehed leiavad motivatsiooni jätkata. Tuleval aastal saab meeskond täiendust ka tänavu U17 vanuseklassis mänginud noorte näol, kuid neil tuleb esmalt meeste mänguga kohaneda.

Ettepoole vaadates on Vassilenko optimistlik. „Loodan, et järgmine aasta läheb meil paremini!” lausus ta.

Brett Piir (paremal) ja Karl Jörgen Lööper rõõmustavad avavärava üle.

Protokoll
Pildid