Võru FC Helios läheb algavale II liiga hooajale vastu meeskonnaga, millest lõviosa moodustavad klubi oma noored kasvandikud. Eesmärgiks on lõpetada liigatabelis kõrgemal eelmise aasta seitsmendast kohast.

„Noored saavad võimaluse. Usaldame neid ja midagi ei juhtu, kui ka kõik kohe ei õnnestu. Aasta lõpuks püüame võrreldes eelmise aastaga vähemalt sammukese edasi teha,” ütles meeskonna peatreener Arsen Katšmazov.

Kuna sel talvel saaliliigas kaasa ei löödud, said mängijad tavalisest rohkem puhkust. Treeninguid alustati 9. jaanuaril. „Tahtsime teha korraliku ettevalmistuse, seda pole mitu aastat olnud. Alustasime kolme trenniga nädalas ja jõudsime kuue korrani. Ilm hakkas vahepeal küll segama, aga viis korda nädalas oleme ikkagi trenni teinud,” rääkis Katšmazov.

Klubi tegevjuhi Jaanus Vislapuu sõnul tõi talv taas teravalt välja, kui väga oleks Võrus vaja jalgpallihalli. „Hoidsime küll platsi nii heas korras, kui vähegi võimalik, aga ikkagi oli paar-kolm nädalat selline periood, kus väljak oli jäine ja libe,” ütles ta.

„Suur tänu Võru spordikeskusele, kes meile siis vastu tuli, nii et saime kord nädalas saalis trenni teha,” lisas Katšmazov.

Veel nädal tagasi oli Barrus Arena üks väljakuserv paksu jää- ja lumekihi all.

Meeskond pidas ka paar treeningmängu: 12. märtsil viigistati Tartu Heliosega 3:3 ja nädal tagasi FC Vastseliinaga 1:1. Mängude tulemustest Katšmazovi sõnul suuri järeldusi teha ei maksa, sest mängijad olid siis veel koormuste all.

„Muidugi kahju, et mänge rohkem ei olnud, siis saaks öelda, et kõik läks plaanipäraselt. Samas võib-olla isegi hea, et me rohkem ei mänginud, just vigastusteohtu silmas pidades,” ütles ta.

Kokkuvõttes võib talvel tehtuga igati rahule jääda ning Vislapuu sõnul pole meeskond nii head ettevalmistustsüklit varem kunagi läbinud. „Kuitid olid väga tublid,” lisas Katšmazov. „Ma ei näe põhjust, miks me ei võiks tänavu hästi mängida.”

Kui hästi on hästi?

Eelmisel aastal sai meie meeskond II liiga põhja-idapiirkonnas seitsmenda koha, mis oli väike pettumus, aga mängisime ka väga noore meeskonna ja lühikese pingiga. Katšmazovi sõnul üritame tänavu kõrges mängus rohkem sees olla.

„Väga palju sõltub sellest, palju on vanemaid mängijaid mängudel. Ainult noortega oleks ilmselt keeruline, aga kui on parim 11 väljakul, saab kõigiga võidu peale mängida,” ütles Vislapuu.

Koosseisu kokkupanekul treeneril nuputamist jagub: põhimeestest kolm (Andre Väin, Aimar Vendelin, Richard Lepp) on juuni alguseni kaitseväes, Eduard Desjatski ja Ragnar Rebane aga ise noortegruppide treenerid. U19 noormeeste mängitamisel peab arvestama, et nende koormus liiga suureks ei kasvaks, sest nemad mängivad ka oma liigat.

„Püüame nii sättida, et treenerid saaksid ikkagi ise ka võimalikult palju mängida. Ega meil suurt valikut ei ole, kultuurikiht on Võrus jalgpalli koha pealt veel õhuke,” ütles Vislapuu.

„Tahame, et jalgpall meeldiks ja meeldiks ka Võru eest mängida, et see ei oleks tüütu kohustus, vaid iga mäng oleks nagu pidu,” lisas Katšmazov.

Talvistest täiendustest tasub nimetada pärast aastast mängupausi meil tagasi olevat Andre Ojalat ja mullu Soomes mänginud Marek Jenast, tagasi on ka Kait Hinn. Viimasel hetkel registreeriti meeskonda veel Võru JK kasvandik, kümmekond aastat Inglismaal elanud Tarvo Kunz, kes viimased viis hooaega mängis seal klubis Sporting Headingdon AFC (liigaks Oxfordshire Senior League Division 1, Inglismaa jalgpallipüramiidi tugevuselt 12. liigatase). Lisaks edutati esindusse hulk noori U19 meeskonna mängijaid, kellest osa juba mullu täiskasvanute seas tuleristsed sai.

Kahe hooaja vahel lahkusid meeskonnast Jürgen Kolk FC Vastseliinasse ja Karlis Karro Tartu Team Helmi, enam ei löö kaasa vanemad Tartu mängijad ja ka mullu meil laenul olnud Merkuur-Juuniori noored.

N-ö Merkuuri-ajale tagasi vaadates jagub nii Vislapuul kui ka Katšmazovil tartlastele vaid tänusõnu. „Merkuur, vol 1, aitas meil esiliiga B-s mängida ja vol 2, ilma nendeta oleks eelmisel aastal väga raske olnud, sest meil lihtsalt ei jagunud oma mängijaid,” ütles Katšmazov.

„Jah, esiliiga B-st oleks me muidu kohe esimesel aastal kolinal alla tulnud, meil ei olnud siis oma mängijaid peale tulemas. Need meie mehed, kes Merkuuri omadega koos mängisid, õppisid neilt väga palju, just mängu lugemist ja sellest arusaamist. Muidu kujutaks mõni mees võib-olla veel praegugi ette, et II liiga, mida Võru mängib, ongi kõva jalgpall, kuigi tegelikult käib asi hoopis teistmoodi ja hoopis teise tempoga,” lisas Vislapuu.

Tahame hakkama saada oma jõududega

Meeskond koosneb tänavu seega vaid Võru mängijaist, kellest suurem osa on omakorda meie oma klubi kasvandikud.

„Me ei ole oma liigas kindlasti kõige tugevamad, aga lihtne ka kellelgi meiega ei tohiks olla. Proovime leida oma mängu ja seda stabiilsemalt teha. Ma ei taha öelda, et hakkame palli valdama kogu aeg, eks aeg näitab, mis saab,” rääkis Katšmazov.

Meeskond koguneb viimaseks treeninguks enne liigamängude algust.

Meeskonna nooruslik uljus võib olla nii trumbiks kui ka nõrkuseks. „Noortel on kõige raskem kaitsedistsipliini hoidmine. Rünnata ja palliga mängida suudavad nad küll, aga üleminekut rünnakult kaitsesse ja vastupidi, nii et positsioone väga sassi ei lasta, tuleb veel harjutada. Üks ühe vastu osatakse kaitsa, aga kuidas võistkondlikult mingit ala katta või julgestada, selleks on veel vaja tööd teha ja kogemusi hankida,” rääkis Vislapuu.

Tänavustest vastastest rääkides võib tõdeda, et II liiga põhja-idapiirkond on ühtlane ja põnevust peaks jaguma. „Rakvere, Maardu, duublitest ei tea kunagi, kes neil parasjagu mängivad,” loetles Katšmazov võimalikke soosikuid. „Mänguliselt meeldis mulle eelmisel aastal Viimsi JK II, nad mängisid oma noortega ja jumala hästi lükkasid. Phoenixil on huvitav koosseis, kus nii noori kui ka kogenud mängijaid, neid ei saa alahinnata. Huvitavad duellid tulevad meil kindlasti ka kõigi Tartu meeskondadega.”

„Oleme mõõdukalt optimistlikud ja ei pane meeskonnale mingeid ebareaalseid eesmärke,” ütles Vislapuu. „Eesmärk ongi alati olla parem kui eelmisel aastal ja teine eesmärk, mis ehk isegi olulisem, on kasvatada peale noori mängijaid, et me suudaks esinduses oma jõududega hakkama saada ja ei juhtuks seda, et ühel päeval meil polegi kellegagi mängida.”

Majanduses pole olukord praegu küll kõige lihtsam, aga raha taha klubi juhi sõnul meeskonnal midagi jääda ei tohiks, eelarve on kaetud.

Võru FC Heliose meeskonda toetavad tänavu Nordmetallik, Võru linnavalitsus, Barrus, Terminal Oil, Aigren, ForestStock, Gründer ja Võru Disainmööbel.