Ehkki klubi esindusmeeskond vahetas Eesti meistrivõistluste IV liigas mulluse kaheksanda koha tänavu kuuenda vastu, ei saa erilisest edasiminekust rääkida ja mänguga rahule jääda.

„Koht kindlasti ei rahulda. Oli plaan saada kolme hulka, aga kahjuks läks nii nagu läks,” ütles meeskonna mängiv treener Vjatšeslav Vassilenko. Mängupilt oli tema sõnul vahepeal päris hea, kui korralik koosseis kokku saadi, aga muidu kvaliteeti nappis.

Klubi tegevjuhi Jaanus Vislapuu sõnul pole kuues koht just katastroof, aga ka ei midagi head. „Hooajaga tervikuna ei saa rahule jääda. Kahjuks mõjutasid seda tegurid, millega me oleks pidanud arvestama, kuid ei teinud seda piisavalt,” ütles ta.

Kui turniiri esimese poole järel olime esikolmikus, siis sügisringis teenisime üheksa mänguga vaid viis punkti ning lõpuks tuli taanduda tabeli keskele. Põhjustasid selle probleemid koosseisuga.

Hooaja alguses oli mängijate nimekiri pikk, ent juba kevadel lahkusid Andrei Kiš, Arsen Katšmazov ja Siim Lepp Võru JK-sse ning kevadringi järel Valeri Dobrovolski Navi Vutiseltsi. Sügisringis ei saanud vigastuste tõttu kogenud mängijaist kaasa lüüa Aleksandr Orlov ja Tauno Kikas, puudujaid oli teisigi ning nii tuli hooaja lõpus mängida juba äärmiselt õhukese koosseisuga. Viimases mängus juhtus see, mida ühes tõsiseltvõetavas meeskonnas kunagi juhtuda ei tohiks ehk platsile mindi vaid üheksa mehega. 

„Võib öelda, et see oli halbade tegurite kokkulangevus, kuid peame edaspidi tegema kõik, et isegi mingid kokkulangevused meie esitusi sel määral ei mõjutaks. Paraku on mitmete meie mängijate jalgpallikultuur ja suhtumine meeskonda tasemel, mis ei vasta tänapäevastele nõudmistele,” ütles Vislapuu. „Loomulikult on mängupäevadel vanematel mängijatel lisaks veel ka erinevaid ettevõtmisi peredega ja mitmed meist ei ela Võrus. Need on põhjused, mis samuti teevad hooaja lõikes meie sooritused prognoosimatuks. Lisaks kattus osa mänge B-klassi poiste mängudega ja nad ei saanud meeskonda aidata.”

Nii tekkiski kokkuvõttes olukord, kus hooaja teises pooles polnud võimalik tegelda meeskonna arendamise ja kõrgemale tasemele tõstmisega. Kuid Vislapuu sõnul pole halba ilma heata. „Nooremad poisid, kes muidu said vähem mänguaega, tõusid põhikoosseisu mängijateks ja said kordades rohkem kogemust, kui nad muidu oleks saanud. Loodan, et nad jätkavad ka järgmisel hooajal ning jõuame treeningperioodil neid veelgi edasi arendada, et teha otsustav samm,” ütles ta.

Heameelt teeb Vislapuule Brett Piiri, Jaagup Abeli ja Timo Thali areng. „Kevadel ei oleks ma neilt veel selliseid sooritusi oodanud,” tõdes ta.

Klubi juhi sõnul olid ka kõik teised noored tublid. „B-klassi poistest olid suureks abiks Karel Räppo, Eduard Desjatski, Kristo-Davo Kons ja Sören Veiolainen. Arvestades nende vanust, siis said nad hästi hakkama ja järgmisel aastal on kindlasti põhikoosseisu mängijad,” ütles Vislapuu.

Ka Vassilenko tõstis esile nooremaid mängijaid, kes kogu aeg kohal käisid ja endast kõik andsid, nii hästi või halvasti kui see neil välja kukkus. „Isegi kui olime kaotusseisus, ei andnud nad alla ja võitlesid lõpuni,” lisas ta.

Kui tuumik alles jääb, sihitakse III liiga kohta

Et järgmine hooaeg paremaks kujuneks, on Vassilenko sõnul vaja, et meeskonna tuumik samaks jääks ja korralikult koos trenni tehtaks.

Sama meelt on ka Vislapuu. „Paraku peame piirduma saalitrennidega, sest kunstmuru meil pole, kuid kevadel hakkame käima Põlvas treenimas, et vähegi platsitunnetust saada,” lausus ta.

„Kui treenid talvel viis kuud saalis, siis on mängupilt hooaja alguses väljas kohutav. Teised, kellel on kunstmuru, alustavad liigat heas vormis ja saavad kohe mängu käima, meie hakkame korralikult tegutsema alles pärast viiendat-kuuendat mängu,” lisas Vassilenko.

Sel hooajal jäime kõige rohkem hätta just füüsiliselt tugevate vastastega. „Eks me püüame talvel rohkem rõhku panna üldfüüsilistele  treeningutele, et poisid suudaks meeste vastu mängida. Kõige suurem puudujääk sel hooajal oligi meie tagasihoidlik füüsiline võimsus. Mängudes, kus tegelikult olime palliga päris head, sai otsustavaks vastaste füüsiline üleolek. Peame järgmisel hooajal olema füüsiliselt tugevamad ja kiiremad. Muid mänguelemente arendame edasi samamoodi nagu varem,” rääkis Vislapuu.

Järgmiseks aastaks oleks vaja igasse liini juurde tuua vähemalt üks sel tasemel kvaliteetne mängija, et tagada meeskonna stabiilsemad ja edukamad esitused. 

Vassilenko tunneb hetkeseisuga enim puudust mängijast, kes meeskonna korralikult käima tõmbaks, sellisest mehest, nagu oli näiteks praeguseks Tallinna kolinud Orlov. „Kindlasti oleks vaja mõnda kogenud meest, kes saaks noori aidata,” sõnas ta.

Vislapuu sõnul on meeskonna järgmise aasta eesmärk neljandast liigast kolmandasse tõusmine. „Mingi muu tulemus meid ei rahulda,” ütles ta. „Kui tänase koosseisu mängijad jäävad ja saame paar mängijat lisaks, siis olen selles ka enam kui kindel.”

FC Helios Võru
Sügisringi mängudes küündis meeskonna keskmine vanus napilt üle 20 eluaasta.