Meie noorte jalgpallurite tänavusele hooajale pani klubi juht Jaanus Vislapuu koondhindeks priske nelja plussiga.

„Ma üldse ei vaataks tulemusi, vaid seda, kuidas meie noored on mängima hakanud. Oleme suhteliselt väike klubi, aga meie mängijad mängivad julgelt ja enesekindlalt palliga. Jääme mingites elementides [suurematele klubidele] alla, aga me ei karda, tekitame palju väravaolukordi, mängime individuaalselt meisterlikult, kasutame palju keskvälja – noored mängivad head jalgpalli. Seda, et nii püüame mängida, karistatakse sageli ära, sest eksimusi tuleb ikka sisse, aga kui noorteklassis ei julge riskida, proovida ja õppida, siis sinust ei saagi kunagi head jalgpallurit,” rääkis ta.

Vislapuu sõnul tuleb edasi töötada selles suunas, et noored mängiksid palju palliga ja julgelt söödumängu ning ei kardaks eksida. „Palju on nappe kaotusi, samas kui mängupildilt oleme tihti vastastega võrdsed või isegi domineerivam pool. Olen sellise asjade käiguga rahul, kuna noorteklassides ei saa tulemust üle tähtsutada. Tähtis on võime palliga mängida ja palju väravaolukordi luua,” ütles ta.

Kokku olime tänavu Eesti noorte meistrivõistlustel esindatud seitsme meeskonnaga, lisaks mängisid vanemad tüdrukud naiste rahvaliigas.

Mängupilt on kohati hea, aga alati saab paremini

U16 meeskond (16 mängu, 5 võitu, 4 viiki, 7 kaotust, väravad 25–35) tuli omaealiste II liigas üheksa meeskonna seas kuuendaks. Lõviosa punktidest teeniti sügisringis. „Sügisel oli mängupilt tunduvalt parem. Saime suvel Gerrit Ziugandi näol hea täienduse, mis muutis meie mängu ründavaks, ja ka sobiliku taktika saime siis lõpuks enam-vähem paika,” ütles meeskonna treener Vjatšeslav Vassilenko.

Tema sõnul võiks paar selle vanuseklassi poissi end tuleval aastal juba täiskasvanute seas proovida. „Paar kandidaati on, aga las nimed jäävad esialgu saladuseks, vaatame kuidas nad end uue hooaja alguses näitavad,” sõnas Vassilenko.

U15 poisid (18 mängu, 8 võitu, 1 viik, 9 kaotust, väravad 45–30) said oma vanuseklassi II liiga tugevamal tasandil kaheksanda koha. Seejuures võideti nii esikoha võitnud Keila JK-d kui ka teiseks tulnud JK Loo võistkonda ning kolmanda koha saanud JK Kärdla LM-ile kaotati napilt viimase minuti väravast.

„Me ei jäänud üheski mängus palliga mängu poolest vastastele alla, pigem suutsime isegi palliga teravamad olla ja rohkem olukordi tekitada. Muidugi oleksime võinud võimalusi paremini realiseerida, aga kuna meil on küllaltki väikesed mängijad, siis jäi tulemuse saavutamine natuke füüsise taha,” kommenteeris Vislapuu.

Sellest vanuseklassist käis mitu poissi tänavu 2004. aastal sündinute talenditreeningul ning Aimar Vendelin ja Richard Lepp 2003. aastal sündinud poiste koondise kogunemistel.

U13 meeskond (18 mängu, 8 võitu, 4 viiki, 6 kaotust, väravad 32–34), mida nagu kaks aastat vanemaidki juhendasid Vislapuu ja Arsen Katšmazov, mängis esmalt regionaalses grupis, mille järel võistkonnad vastavalt tugevusele ümber grupeeriti. Tuleval aastal ootab juba neidki liigasüsteem.

„Poisid mängisid palju palliga ja lõid väravaid, aga meilegi löödi päris palju – see on paratamatu, kui tahad ise palliga rohkem mängida. Jään võistkonnaga väga rahule. Alati saab küll paremini, aga selle nimel töötamegi edasi, et veel paremini teha,” ütles Vislapuu.

Nooremad poisid arenevad

U12 poistele (18 mängu, 5 võitu, 2 viiki, 11 kaotust, väravad 42–39) sattus väga tugev ja ühtlane alagrupp. Treener Tauno Kikase sõnul libises mitu mängu napilt käest (viis kohtumist kaotati ühe väravaga), aga mängus oldi ilusti sees ning üritati ja taheti mängida tänapäevast ja loogilist jalgpalli. Kahjuks jäeti palju häid momente kasutamata, samas kui endale lubati lüüa mitmeid rumalaid väravaid.

Korduvalt sai saatuslikuks ka väiksele kohale nii tavaline napp mängijatevalik. „Kui kõik poisid olid kohal, mängisime kõikidega kui võrdne võrdsega. Samas kui üks või kaks mängijat puudus, oli kohe palju raskem. Õnneks on kõik poisid tahtmist täis ja proovime loodetavasti viimaseks jääval siseperioodil saalis kuidagi hakkama saada, et siis uuel hooajal juba uue hooga jätkata,” lisas ta.

U11 meeskond (16 mängu, 6 võitu, 3 viiki, 7 kaotust, väravad 41–45) sai oma esimesel täispikal hooajal kenasti hakkama, mängud olid võrdsed ja tasavägised. „Mõnest vastasest olime palliga natukene paremad ja saime rohkem mängu ülesehitust harjutada, mõne vastu jäime raskustesse ja pidime olude sunnil rohkem kaitsetööd tegema. Tervikuna olid poisid tublid ja hooaja eel koos seatud eesmärgid said täidetud,” ütles Kikas.

U10 poisid mängis tänavu viimast aastat n-ö turniirisüsteemis. „Oleks tahtnud juba see hooaeg neile rohkem mänge saada. Poisid mängisid alati innu ja kirega. Kohati oli mängupilt juba täitsa mängu moodi, ent teisel hetkel tuli sisse väga lihtsaid vigu, mis sellises vanuses täiesti loomulik,” rääkis Kikas.

U9 meeskond mängis oma vanuseklassi madalamal tasandil ja seal jäi konkurents väheke lahjaks, aga tuleval aastal saavad poisid end juba tugevamate vastaste vastu proovile panna.

Klubi noorimad ehk U8 poisid alustavad Eesti noorte meistrivõistlustel mängmist tuleval aastal. Tänavu tehti turniiridel esimesi samme ning treener Sandra Londoni sõnul hakkavad poisid tasapisi juba mängu mõistma ja koostööd tegema.

Tüdrukud on tublid

Heliose vanemad tüdrukud (10 mängu, 5 võitu, 1 viik, 4 kaotust, väravad 39–10) tegid naiste rahvaliigas korraliku hooaja ning tulid oma alagrupis kuue naiskonna seas kolmandaks. Seejuures löödi alagrupimängudes kogu liiga peale kõige rohkem väravaid. „Kahjuks kaotasime mõned väga olulised mängud, mis ei lubanud meil play-offi jõuda, aga mängupilt oli päris hea – lükati ilusti söötu ja löödi väravaid,” ütles naiskonda juhendav Vassilenko.

Naiskonda kimbutasid tänavu küll koosseisuprobleemid, aga kui vähegi võimalik, tahetakse tuleval aastal rahvaliigas jätkata.

Heliose nooremad (2004.–2007. a sünd) tüdrukud mängisid tänavu mitmel turniiril ning näitasid kohati päris head mängu. Treener Sandra Londoni sõnul on tüdrukud tublid trenniskäijad ja nende jalgpallihuvi suur.

„Peame uuel aastal vaatama, kas saame oma tüdrukute võistkonna esimest korda ka Eesti noorte meistrivõistlustele välja panna. 100% lubada ei saa, aga töötame selle nimel,” lisas Vislapuu.

Lastevanematega tuleb tihedamat koostööd teha

Noortetööst rääkides rõhutab Vislapuu, et kõige tähtsam on pühenduda treeningutele täie tõsidusega. Lapsevanematele paneb ta südamele, et oma laste käekäigu kohta huvi tuntaks. „Neid on vahel vaja suunata ja toetada. Areng tuleb pideva ja mõtestatud protsessi käigus,” lausus klubi juht.

Tema sõnul on klubi juures plaanis moodustada lapsevanemate kogu, kus oleks esindaja igast grupist. „Just selle mõttega, et info liiguks klubi ja gruppide vahel kiiremini ning lapsevanemad saaksid lähemalt näha, millega klubis tegeldakse, et nad saaksid ka ise panustada, ise ideid välja käia ja klubi töös osaleda. Loodan, et selle vastu on huvi,” rääkis Vislapuu.

Mitmed lapsevanemad, peaasjalikult just emad, on öelnud, et oleks kihvt, kui oleks selline treeningrupp, kus nemadki saaksid kas või nädalas korra koos palli taga ajada. Vislapuu sõnul on selles suunas mõtteid mõlgutatud, aga praegu on kõige suurem probleem see, et pole kohta, kus treenida.

„Kesklinna kooli saal läheb ka veel peagi remonti ja meil tuleb grupid jaanuarist aprillini spordikeskusse kokku pigistada, kusjuures aegu jäi seal ka veel tänavu vähemaks,” ütles Vislapuu. „Edaspidi on see [lastevanemate grupp] plaanis ja võib olla teeme lastevanemate rahvaliiga võistkonna, kui leidub huvilisi, kes tahaks seal oma lõbuks mängida.”


Meie U15 vanuseklassi poisid võtsid tänavu skalbi mitmelt tugevalt vastaselt.